1) Vabaduse väljak
Vabaduse väljak on esindusväljak Tallinnas Kesklinna linnaosas.Vabaduse väljak piirneb idas Jaani kiriku ja Pärnu maanteega, läänes Harjumäega, põhjas kunagise kindlustusseltsi EEKS-Maja hoone, Tallinna Kunstihoone, Eesti Kunstnike Liidu maja ja Tallinna Muusikakooli hoonega, lõunas hotell Palace'i, Vene Teatri ja Tallinna Linnavalitsuse hoonega.Harju tänava lõpus Tallinna linnamüüris asus Harju värav kahe eesväravaga (ulatusid linnamüürist kuni praeguse Vabaduse väljakuni). 1538. aastal müüriti see kaitsesüsteemide ümberkorraldamise käigus peaaegu 230 aastaks kinni.
2) Oleviste kirik
Esimese Oleviste kirikuhoone ehitamise aeg on seni jäänud problemaatiliseks. Ürikutest on teada, et Taani kuninga Erik VI Klippingi ema Margarete annetas 1267. aastal naistsistertslaste Püha Mihkli kloostrile patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle kihelkonna üle. See on esimene kirjalik teade Oleviste kirikust. Seda aastat või pisut enne seda on peetud Oleviste kiriku ehitamise ajaks. Selle arvamuse kohaselt on kirik ehitatud alles pärast eestlaste linnuse vallutamist taanlaste poolt ja Tallinna-Taanilinna asutamist.
Torni nimi esines esmakordselt 1577. aastal Tallinna teise piiramise kirjelduses kui “Kyck in de Kaeken”. Hiljem käibis mitu nimevarianti: “Kik (Kyk) in de Kok”, “Kiek in die Küche”, “Kickenbeck”, “Pulffer-Thurm Giecken Köck”. 1696.a. esines aga ka torni tänapäeval kasutusel olev nimevariant “Kiek in de Kök”, mis alamsaksa keeles tähendab “vaata kööki”. Sellest ligi 38 m kõrgusest ehitisest võis tõepoolest vaadata läbi avarate, alt laienevate mantelkorstnate lähedal asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis siit silmata vaenlase tegevust tema “köögis”, s.t. lähtepositsioonidel.
Tallinna raekoja ehituslugu sai alguse 13. sajandi II pooles, kuid esmakordselt mainitakse raekoda kirjalikes allikates aastal 1322. Oma tänasel kuju valmis hoone 1404.aastal. Linnavõim töötas raekojas 1970. aastani, ent tänaseni täidab raekoda linnavalitsuse esindushoone rolli. Lisaks võtab raekoda külastajaid vastu kontserdipaiga ja muuseumina.
5) Raeapteek
Tallinna Raeapteek on vanim püsivalt samades ruumides tegutsenud apteek Euroopas. Apteegi täpne asutamisaeg pole teada, kuid Tallinna rae märkmeraamatust selgub, et 1422. aastal oli apteegil juba kolmas omanik. Raeapteegi pika ajaloo jooksul on siin apteekriametit pidanud palju väärikaid mehi. Eriline au kuulub Burchartide suguvõsale. Aastatel 1582-1911 oli apteek kümme sugupõlve Burchartide perekonna omanduses. Perekonnas valitsenud traditsiooni kohaselt sai vanim poeg alati nimeks Johann ja õppis apteekriks
6) Kadriorg
Kadrioru park on üks kaunimaid ajaloolisi parke kogu Põhja-Euroopas ja väga armastatud osa Tallinna linnaruumist. See on üks külastatavamaid piirkondi nii tallinlaste, eestimaalaste kui ka välisturistide seas. Paiga identiteedi kandvaim keskpunkt on mõistagi täielikult restaureeritud Kadrioru loss koos ülemise-alumise aiaga. Lossis ja mitmetes selle ajaloolistes kõrvalhoonetes asuvad erinevad muuseumid. Pargis asub ka maailma tippmuuseumite hulka kuuluv KUMU kunstimuuseum.7) Toompea
Toompea, kõrgendik ja asum Tallinna vanalinnas. Looduslikult on Toompea aluspõhjalisel Tallinna keskkõrgendikul paiknev ovaalne kirde–edela-sihiline paene saarlava; pindala ligi 7 ha (umbes 400 × 250 m), kõrgus 48 m (kultuurkihita 45,5 m, suhteline kõrgus 24 m). Toompea jalamiosa moodustavad Kambriumi liivakivid, ülejäänu Ordoviitsiumi lubjakivid (Pakerordi lademest Lasnamäe lademeni). Toompea lava läbivad kirdest edelasse 2 tektoonilist rikkevööndit, järsaknõlva jalam on mattunud rusukaldesse.
8) Niguliste kirik
Niguliste kirik oli keskajal üks Tallinna kahest kogudusekirikust ning linna tähtsamaid pühakodasid. Kaupmeeste ja meresõitjate kaitsepühakule Nikolausele pühitsetud kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas. 13. sajandist pärit ruudukujulise kooriruumi müürid asuvad praeguse kooriosa all. Sajandi lõpuks lisandusid kirikule kolmelööviline pikihoone, käärkamber koori põhjaküljel ja läänetorni alaosa. 14. sajandil ehitati kiriku põhjaküljele mitu kabelit, sealhulgas praeguse põhjaeeskoja asukohas paiknenud Püha Jüri kabel ja Väike kabel, mis ühendati kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga. Torni lõunaküljele püstitati Püha Matteuse kabel.
9) KUMU Kunstimuuseum
9) KUMU Kunstimuuseum
Mõte ehitada spetsiaalne Eesti Kunstimuuseumi hoone pärineb juba 1930. aastatest, kui korraldati ka mitu arhitektuurikonkurssi. 1936. aastal võitnud projekti elluviimine takerdus aga II maailmasõja alguse taha. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega tõusis kunstimuuseumi uue peahoone rajamine jälle päevakorda ning aastal 1993 korraldati rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, millest võtsid osa kümne riigi arhitektid ning esitati kokku 233 võistlustööd. Selle konkursi võitjaks kuulutati Soome arhitekti Pekka Vapaavuori töö; hoone ehitamine algas aga alles 2002. aastal ning külastajatele avas muuseum oma uksed 18. veebruaril 2006. aastal.
10) Eesti Vabaõhumuuseum
Tallinna kesklinnast kõigest 15-minutilise sõidu kaugusel asub imeline paik – Eesti maa-arhitektuuri ja külaelu tutvustav Eesti Vabaõhumuuseum. Muuseumi 14 talus saad ülevaate sellest, kuidas elasid 18.–20. sajandil erineva jõukuse ja tegevusalaga pered. Nagu ühes õiges külas ikka, on ka siin kirik, kõrts, koolimaja, veskid, pritsikuur, külapood, mere ääres võrgumajad. Muuseumist saad kaasa osta käsitööd, sõita hobusega või proovida talupojakõrtsis Eesti rahvustoite. Mõnusat ajaviitmist, toredaid töötubasid ja sündmusi ning muidugi tera tarkust leiab nii suur kui väike siit igal aastaajal.10) Eesti Vabaõhumuuseum
0 коммент.:
Отправить комментарий